MILLE NIMEL TASUB ELADA? „Õnneks hakkab see juba kohale jõudma, et depressioon on vaimse tervise haigus, mitte lihtsalt sõnakõlks.“

„Põhiline murekoht nende jaoks, kellel on suitsidaalne lähedane või kes on kaotanud lähedase, on tunne, et nad on üksi ja mitte keegi ei mõista neid. Selliste lugude jutustamine teatrilaval annab neile tuge ja teadmise, et on olemas väljapääs,“ räägib Getter Meresmaa, kes on üks kolmest osatäitjast hiljuti Noorsooteatris lavale tulnud Duncan Macmillani kirjutatud ja Tanel Joonase lavastatud monotükis „Kõik ägedad asjad“.

Getter Meresmaad, Doris Tislarit ja Risto Vaidlat seob lisaks sellele, et nad on Noorsooteatri näitlejad, ka see, et nad on ammused head sõbrad. Nad kõik mängivad ka peaosa monolavastuses „Kõik ägedad asjad”. Ja see on neile kõigile esimene kord olla laval üksinda algusest lõpuni.

Lavastuses käsitletav teema on õrnvalus ja vastutus suur. Nende kehastatud peategelane hakkab üles kirjutama asju, mis aitaks ta elust väsinud emal leida väikseid rõõme, mille nimel edasi elada. Ajapikku saab jäätise ja veesõdadega algavast pikast nimekirjast talle tema enda elu keerulistel hetkel oluline pidepunkt. Kõigil kolmel esietendusel elas publik peategelase teekonnale hingepõhjani kaasa – nii mõnigi pühkis silmanurgast liigutuspisaraid ja lõpuaplaus ei tahtnud vaibuda. Loo autor oli ise selle tunnistajaks.