USA ja Hiina vahel käib karm kiibisõda

Joe Biden (pildil) nimetas neid ühe uue tehase nurgakivi panekul „21. sajandi hobuse kabjaraua naelaks“. Tõepoolest, kolmveerand sajandit tagasi leiutatud ja üha pisemaks muutuv vidinad, transistoride kogumikud, mida kiipideks kutsutakse, on kõikjal meie ümber, köögiriistadest ja liftist elektriauto ning lennukini, rakettidest ja nutitelefonidest rääkimata. Neid peetakse sama tähtsaks kui naftat.

Pandeemia tõi kaasa kiibipuuduse. Lühikese ajaga suurenes kodus töötamise tõttu hüppeliselt nõudlus arvutite ja muu kontorivarustuse järele. Viirus paiskas segi ka tarneahelad. Asja ei teinud sugugi paremaks see, et USA president Donald Trump alustas kaks aastat enne viirust Hiina vastu ulatuslikku kaubandussõda. Biden on sellele üksnes vunki juurde lisanud.

Hiina on kulutanud kiipide arendamisele tohutuid summasid – alates 2014. aastast 1,2 triljonit jüaani ehk 170 miljardi dollari väärtuses. Ainuüksi Huawei teeb aastas 20 miljardi dollari eest teadust ja korraldab uuringuid. Ent oma kiibid polnud kuni viimase ajani nõutud. Eelistati Samsungi (Lõuna-Korea), Microni (USA) ja Taiwani pooljuhtide tehases toodetuid, sest neil oli nimi ja rahvusvaheline tuntus.