MARINA KALJURAND | Sõjaline tegevus Mägi-Karabahhis on selleks korraks lõppenud, ent inimeste olukord halveneb tund-tunnilt

Võiks ju arvata, et sellega on Mägi-Karabahhi olukord lahendatud ja endine olukord taastatud, kui ei oleks mitut väga räiget rahvusvahelise õiguse rikkumist, kirjutab Euroopa Parlamendi saadik ja Lõuna-Kaukaasia delegatsiooni juht Marina Kaljurand. EL peaks lõpetama või vähemalt vähendama energiakandjate ostmist Aserbaidžaanist.

Mägi-Karabahhia konflikt ulatub Nõukogude Liidu aega, kui Mägi-Karabahhis elasid (ja elavad siiani) valdavas enamuses armeenlased ja see kuulus autonoomse oblastina Aserbaidžaani NSV koosseisu. Selline olukord ei rahuldanud armeenlasi ning 1992. aastal alanud sõjas vallutas Armeenia Mägi-Karabahhi ja sellega piirnevad territooriumid. Paarkümmend aastat püüti olukorda lahendada rahvusvaheliselt – nii OSCE-s kui ka ÜRO-s, kaasa arvatud võeti vastu mitmeid ÜRO Resolutsioone. Lõpuks Aserbaidžaani kannatus katkes. Sügisel 2020 vallutas Aserbaidžaan tagasi suurema osa Mägi-Karabahhist ning lõpetas territooriumi (tagasi)vallutamise eelmisel nädala välksõjaga.

Võiks ju arvata, et sellega on Mägi-Karabahhi olukord lahendatud ja endine olukord taastatud, kui ei oleks mitut väga räiget rahvusvahelise õiguse rikkumist.