PRÜGI SISSE UPPUDES | Siiri Laidla: kui võtsin koolitusele kaasa oma kruusi, vaatasid kõik imestunult

Pean rõõmuga tõdema, et viimaks ometigi on hakatud prügiteemale rohkem tähelepanu pöörama. Ja seda mitte vaid meedias ning teoreetilistes aruteludes, vaid ka tegudes. Varem on prügiprobleemi küll siit- ja sealtnurgast kergitatud, kuid tegudeni jõudmata. Igaühe eluvaatesse ja käitumisse peaks jõudma veendumus, et kui me ei soovi emakest Maad prügi alla matta, tuleb alustada iseenda tegude ja harjumuste muutmisest. Näiteks prügisorteerimisest.

Paljud teevadki seda, sattudes paraku alatasa takistuste otsa: kaval pakend ei sobi sinna ega tänna, paljude suurkortermajade prügimajandus lonkab kaht jalga ning kuhu visata katkine vaas või vanad saapad… On nad ju ühest küljest klaasi, keraamikat või nahka ja plastist tõmblukku sisaldav kasulik utiil, teisalt aga lõpetavad ikkagi oma teekonna üldprügikastis.