MART SOIDRO | Jüri Ratas peab omaks võtma põhimõtted, mis on talle olnud kauged ja võõrad. Aga ta on kohanemisvõimeline

Vanemad inimesed veel mäletavad, mida nad tegid hetkel, kui mõrvati USA president John F. Kennedy (22. november 1963). Samuti seda, kuidas hukkus printsess Diana (31. august 1997). Eestlastel on mälus ka 11. septembri 2001. aasta pärastlõuna, mil al-Qaeda terroristid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne rammisid. Pärast seda, nagu me mäletame, ei olnud maailm enam endine.

Mis puutub siia Jüri Ratase lahkumine Keskerakonnast, võib lugeja küsida. Vastan: riigikogu aseesimees tegi oma ülehüppamisest Isamaasse üleriigilise meediasündmuse, kruvis muudkui pingeid ja korraldas isegi erinevates piirkondades talvetuuri, et jätta hüvasti oma kunagiste võitluskaaslastega. Või pidas nendega hoopis sõjaplaani, et meelitada neidki värvi vahetama?

See, et Edgar Savisaare mantlipärija Keskerakonnast lahkub, oli isegi poliitikakaugetele inimestele selge juba sügisel, kui esimestena avastasid oma isamaalise alge Jaanus Karilaid ja Tõnis Mölder. Ratas nendega toona ei ühinenud, kruvis pinge üles ja ootas kannatlikult oma tähetundi. Hurjutas muudkui Jana Toomi, kes olevat venemeelne ja kelle tegevus ei lähe kokku asespiikri maailmavaatega.