RASVUMIST ON KERGEM ENNETADA | Kalle Muuli: otsustasin, et ülekaalu pärast ei kaota ma enam kunagi kellelegi mitte midagi

Ajakirjandus armastab hirmsasti lugusid inimestest, kes nälgides on mõne kuuga alla võtnud 30-40 kilo või rohkemgi. Neid inimesi kujutatakse kangelastena ja küllap nad mõnes mõttes ongi kangelased, aga tegelikult on nad ka 30–40 kilo kergematena tõenäoliselt ikkagi veel haiged, sest rasvumine on ränk haigus – enam-vähem sama ränk nagu alkoholism või mõni muu tõsine sõltuvus, millest on väga raske vabaneda. Kui mitte varem, siis aasta-paari pärast on need kaotatud kilod tagasi, aga sellest sageli enam ei räägita.

9. märtsi Õhtulehes kirjeldas oma võitlust selle haigusega Manona Paris. Tema visadus ja avameelsus on märkimisväärsed, kuid arvan ikkagi, et kui sellistest lugudest rasvumise vastu võitlemisel üldse mingit abi on, siis ainult hirmujutu või hoiatusena, mitte tegutsemisjuhisena või eeskujuna.