KUTSUMATA KÜLALISED | Ümarmudil, rändkrabi, elegantne krevett. Kas uustulnukad on meie keskkonnale ohtlikud?

Pikakari ranna kõrval Katariina kail torkavad mehed konksu otsa viineritüki ja viskavad õnge vette. Kala, kes viinerist lugu peab, on ümarmudil, suure peaga pontsakas sell. Meie mere maitsev uusasukas. Kahjuks on kõnealune mudil oma pidurdamatu isu ning suure sigimisvõime tõttu ebameeldiv rivaal meie vete põlisliikidele. Merebioloog Lennart Lennuk tutvustab Eesti merede uustulnukaid ning arutleb, mis ohtu nad endast keskkonnale kujutavad.

Kui rändtigu Uus-Meremaalt meie vetesse jõudis, polnud veel esimest laulupidugi toimunud, nii ammu oli see. Veel varem, viikingiajal saabus liiva-uurikkarp Taani väinade kanti ja levis sealt tasakesi 18. sajandi alguseks Läänemerre. Tema on juba saanud meie omaks ja kuulub siinsesse ökosüsteemi.

Viimastel aastakümnetel tuleb võõrliike sisse tõusvas tempos. Eesti taasiseseisvumise ajal, 1991 kolis Soome lahte virgiinia korgitsuss, aastatuhande vahetusel aga ümar rübik. Viimane pole eriti oluline tegelane, sest on nii tibatilluke, et isegi luubiga on töntsimal silmal teda raske silmata.