NÄLJASED KASSID ÜMBER PALAVA PUDRU! Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa: ametkonna kuludeks läheb vaevalt üks protsent

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on suur ja võib pealiskaudsel vaatamisel jätta mulje, et raha on küll – juurde ei ole vaja midagi, pigem saab võtta kõvasti vähemaks. Kokkuhoidlikkus on alati mõistlik, kärpimine on võimalik ja keerulistel aegadel vajalik. Kuid see vajab vastutustundlikult läbimõtlemist, kelle arvelt ja millise pikaajalise mõjuga.

Kui kujutada ette, et sotsiaalkaitse eelarve on nagu kümme eurot rahakotis, siis täna kulub sellest 9.40 pensioniteks, ravirahaks ja sotsiaaltoetusteks. Ametnike kuludeks läheb kümme senti. Seega, kui keegi unistab riigieelarve puudujäägi katteks pelgalt ametnikkonnast rammusat kiiret suutäit ampsata, on see asjatu lootus.

Et saada paremat selgust, mis seis meil riigi rahakotis tegelikult on, käivitas rahandusministeerium 2023. aasta lõpus riigieelarve revisjoni, tuntud ka null-eelarve nime all. Soovisime sotsiaalministeeriumi valitsemisalaga olla kindlasti üks kolmest esimesest „revideeritavate hulgas“, et saada kinnitust ja näidata ka teistel osapooltele, et Eesti riigi sotsiaalkaitse eelarve on efektiivselt ning läbipaistvalt juhitud. Ja kui sellest valdkonnast on soov leida mitmekümneid miljoneid eurosid järgmiste aastate riigieelarvete tasakaalu tagamiseks, vajab see teadlikku ja selget poliitilist otsustamist. Sest üle 90 protsendi sotsiaalkaitse eelarvest läheb inimestele vahetult teenuste osutamiseks ja hüvitiste maksmiseks ning mastaapselt mõjusad kärped saavad kahjuks tulla ainult selle arvelt. Samas on meil juba täna sotsiaal- ja tervisevaldkonnas raha kõvasti puudu, et pakkuda inimestele tänasel tasemel teenuseid. Eesti sotsiaalkaitsekulud on suhtena riigi SKT’sse ühed kõige madalamad Euroopa Liidus. 2021.a olime Eurostati andmetel 27 liikmesriigi hulgas 25. kohal oma 17,4protsendiga, EL keskmine on 28,7 protsenti.