KUIDAS SAI LAPS RELVA? Soome relvaseadusi karmistati pärast kahte eelmist koolitulistamist

Soomes on koolitulistamised harv nähtus – teisipäevast veretööd võib nimetada riigi ajaloo neljandaks. Eelmised kaks ohvritega lõppenud koolitulistamist (2007. ja 2008.) sundisid riigivõime muutma äärmiselt leebeid relvaseadusi märksa karmimaks. Kuigi praeguse juhtumi puhul pole veel täit selgust, peab ilmselt endale tuhka pähe raputama tulirelva omanik – 12aastase koolitulistaja lähisugulane, kes ei suutnud püstolit nähtavasti nõuetekohaselt hoiustada.

Juuradotsent Henri Rikander selgitas Soome rahvusringhäälingule Yle, et teisipäevane rünnak on mitmel viisil ebatavaline. Nimelt pole sellise kuriteo sooritajad nii noored – Vantaa koolitulistaja oli teatavasti vaid 12aastane. Lisaks märkis ta, et kuigi politseini jõuab igal aastal 60–100 koolidega seotud ohtu, on väga harv juhus, et mängus on tulirelv – tavaliselt vehitakse taskunoaga, mida kannab taskus küsitluste järgi umbes 6% õpilastest. „Esile kerkib küsimus, kuidas sellises vanuses laps sai ligipääsu tulirelvale,“ sõnas Rikander.

Viimastel andmetel kuulus tulirelv – täpsemalt püstol – tulistaja lähisugulasele. Tollel oli teadaolevalt relvaluba ning püstol oli registreeritud. Midagi täpsemat püstoli omaniku või selle hankimise kohta avalikult välja hõigatud pole. Sarnaselt Rikanderile mainis Soome siseminister Mari Rantanen pärastlõunasel pressikonverentsil, et vaja on teada saada, kuidas pääses relv 12aastase lapse kätte. Teatavasti pole Soome relvaseadused ka leebete killast – need muudeti üsna karmiks enam kui tosina aasta eest. Ka siis olid peamiseks ajendiks koolitulistamised.