PAADINÄGU, HUIK JA TSÖLIBAAT: laevade nimed tõstavad tormi Emajõel ja kaugemalgi

Tartus Emajõel segab praegu vett uue lodja nimi Huik, mis irvhammastele seostub võõrkeelse roppusega. Paatjas Paadinägu jäi küll ühele teisele alusele nimeks panemata, ent purjetaja Janno Simm teab õige mitut laeva, mis seilavad eriskummalise nime all.

Vana merekaru Janno Simm nendib, et Tartus uue lodja nime Huik väljakuulutamisel kergitasid vanemad inimesed kollektiivselt kulme. „Mõnuga näritakse konti, kui see anda,“ nendib ta, vihjates nime sarnasusele võõrkeelse roppusega h*i (vene k – m**n).

Kuna eesti keeles sõnadel sugu puudub, ei saa vahet teha, kas laev on mees- või naissoost. Inglise meretraditsiooni järgi tähistatakse laeva aga naissoole viitava asesõnaga she ehk temake. Simmi sõnul pandi mehenimesid sajand tagasi peamiselt töölaevadele, lõbusõidulaevad said üldjuhul naisenime.