KÄRPESAAG LÕIKEVALMIS: ametnikud elavad koondamishirmus
Valitsus leppis kokku negatiivse lisaeelarve summas 175 miljonit eurot. Tegu on sissejuhatava kärpega, mis hakkab oma tõelist jõudu näitama suve lõpus, kui valitsus peab asuma tõepoolest jõhkraid otsuseid tegema.
Järjekordseks maratoniks kujuneda ähvardanud vaidlus teemal kust kui palju raha kokku kraapida sai sel teisipäeval pealtnäha ootamatu lõpu, kui valitsuse juhtliikmed otsustasid koalitsiooninõukogus, et kokkuleppe on saavutatud. Üldsõnaliselt näeb see ette, et 100 miljoni ulatuses tuleb kärpida avalikku sektorit. 75 miljonit eurot peab tulema riigiettevõtete lisadividendidelt, investeeringute edasilükkamisest ja varem eraldatud raha tagasiküsimisest. Ministeeriumid ja nende allasutused peavad kärpima umbes 1,9 protsenti oma majandus- ja tööjõukuludest. Varem räägitud viieprotsendine üleväljakärbe on eraldi tulevikumuusika, et riigi rahandus rohkem korda saada.
Sotside esimees ja siseminister Lauri Läänemets nendib, et 1,9 protsenti toob kaasa ka koondamisi. Minister kohtus teisipäeval päästjate, politsei ja häirekeskuse ametiühinguga. „Politsei esindaja ütles, et inimesed on nördinud. Nad pingutavad, teevad ületunde ja peavad meediast kuulma, et neid tuleb veel kärpida,“ rääkis Läänemets, kuidas riigitöötajatesse on tekkinud teadmine, et nad peavad hakkama tegema senisest veel rohkem tööd. „Kas väljaõppinud spetsialistid siis seda üldse teha tahavad?!“