KUIDAS SÜNNIB KAITSETAHE? Simmo Saar: eestlasele on oluline nii kindlustunne, lootus paranevale elule kui ka isiklik ja puutumatutu vara

Uute maksude ja üleüldise viletsuse edendamise sidumine vabaduse, riigikaitse ja kaitsetahtega on ohtlik mäng, mille tulemuseks võib olla soovitule hoopis vastupidine tulemus. Seda enam, et ka kaitseväe juhataja kindral Martin Herem on ju öelnud, et maksutõusude taga ei ole kaugeltki mitte ainult kaitsekulutused.

Herem tõdes 18. mail ERR-s, et kaitsekuludeks oli juba enne valimisi arvestatud riigieelarvestrateegia perioodiks 2023-26 rohkem kui 2,8 protsenti SKP-st ja veel enne valimisi kiitis riigikogu ühehäälselt heaks julgeolekupoliitika alused, millega kinnitas, et vajalik sõjalise kaitse kulude tase on kolm protsenti. „Selle aasta eelarve puudujääk on vähemalt 1,2 miljardit, kuid kaitse-eelarve on tõusnud 200 miljonit ehk on üks kuuendik sellest,“ ütles Herem, kelle sõnul on võrreldes 2022. aastaga kaitse-eelarve kasvanud 557 miljoni euro võrra. Kaitseväe juhataja sõnul on aga eksitav väita, et riigilaenu ja maksumuudatusi on tarvis ainult kaitsekulude tõttu.

„Samal ajal oli Eestis suur inflatsioon ja eelarve tõusis 11,7 miljardilt 18,1 miljardini ehk 6,4 miljardit. Kaitsekulude tõus moodustab sellest 8,6 protsenti. See on vähem kui kümnendik, 5,8 miljardit on kulutatud ka muudele vajadustele. Minu arvates oleks asjakohane ka neist rääkida, kui eelarvepuudujääki põhjendada," ütles Herem.