Ükskord minnakse toetuste kallale niikuinii – Maret Maripuu näitas kärpepioneerina teed

Valitsuse poliitilise otsusega peab avalik sektor end kärpima 100 miljoni ulatuses. Kuigi asutuste juhid tahaksid vähendada toetusi, vetostavad sellise lähenemise sotsid: kärped peavad tulema töö- ja majanduskuludelt või varasemate aastate jääkidelt. Vähemalt praegu.

Pikkade läbirääkimiste tulemusel jõudis valitsus vaevu kokku leppida negatiivse lisaeelarve, kui juba lekkis ajakirjandusse sotsiaalkindlustusameti juhi Maret Maripuu kiri, mis sõitis sõnades poliitilisest kokkuleppest üle. Viimane nägi ette, et kärpeid võib teha vaid töö- ja majanduskulude pealt. Maripuu aga kirjeldas, kuidas kärpimist ootab 1,2 miljonit eurot ning see tähendab koondamistele lisaks kärpeid sellistes valdkondades nagu laste rehabilitatsiooni, (seksuaalselt väärkoheldud alaealiste) lastemaja ja vägivallast loobumise nõustamise kulusid.

Ministrid ja poliitikud lugesid Maripuu kirja sarnaselt teistele Ärilehest. Reaktsioon oli valulik. „Esimene kärpe koht sotsiaalvaldkonnas leitud – SKA peadirektor Maripuu aasta palgafond on 110 000 eurot! Koalitsioonis on kokkulepe, et haavatavate sihtrühmade toetusi ja teenuseid ei kärbita!“ säutsus sotside riigikogu fraktsiooni esimees Priit Lomp, kes kuulub koalitsiooninõukokku, kus lisaeelarve kokku lepiti. Rahandusminister Mart Võrklaev aga viitas „Aktuaalsele kaamerale“, et ameti töötajaskond on kasvanud viimase kolme-nelja aastaga 150 inimese võrra: „Sada inimest menetleb pensione ja peretoetusi. 150 inimese palgakulu, arvestades keskmist palka, on aastas kuskil viis miljonit eurot.“ Õhtulehel ei õnnestunud Võrklaeva ja Maripuud tabada telefonitsi kommentaaride küsimiseks.