PANDEEMIA RÄNK MÕJU NOORTELE | Kas koroonapiirangutega pingutati üle?

Pole saladus, et koroonapandeemia andis noorte vaimsele tervisele tugeva hoobi. Soomes kõlavad nüüd rängad süüdistused toonase valitsuse suunal, kelle kehtestatud ülirangeid piiranguid peetakse üheks põhjuseks, miks noorte ja laste seas on nii palju ärevust ja depressiooni. Kas ka Eesti pingutas üle? „Tahtlikult ülepingutamist polnud, küll aga jäid nii mõnelgi juhul piirangud kehtima kauemaks, kui oleks pidanud,“ nendib viroloog Irja Lutsar.

Ilta-Sanomate peatoimetaja Ulla Appelsin kirjutab, et Sanna Marini valitsust kiideti asja eest, mis oli tegelikult kohutav viga. Appelsini arvates valis Soome koroona-ajal eakad, Rootsi aga lapsed ja noored. Selle hind on kõrge ja nüüd tuleb tegeleda tagajärgedega. Ehkki laste ja noorte seas kasvanud ärevusel on ka teisi põhjusi, nimetab ta ühe süüdlasena Soome rangeid koroonapiirangud. Ta viitab Soome terviseameti peaarsti Outi Linnaranta arvamusele, et koroonapiirangute kahjud oli suuremad kui kasu.

Appelsin märgib, et Soomes pole piisavalt arutatud koroonameetmete mõju üle. Tema meelest oleks aeg küsida, miks Soome valis äärmiselt range koroonapoliitika, mis kaitses eelkõige eakaid, kuid hülgas noored. Rootsi ei sundinud lapsi koju üksindusse ekraanide ette, vaid hoidis koolid lahti.