JUHTKIRI | Kas õppida müriaad-polüteismi?

Eelmise sajandi üks märgilisemaid romaane oli Salingeri „Kuristik rukkis“. Kui selle peategelane tahtis end tähtsaks teha, teatas ta, et õpib müriaad-polüteismi. Mitte keegi ei saanud aru, misasi see on ja mida sellega peale hakata (olgu igaks juhuks ka siin meelde tuletatud, et müriaad tähendab hiiglaslikku hulka ja polüteism mitme jumala kummardamist), aga kui uhkelt see kõlab!

Eks selliseid vähemalt esmapilgul müriaadpolüteistlikke erialasid leiab ka meie kõrgkoolide õppekavadest. Ja üldse – kellele on vaja sellisel hulgal filosoofe, kreeka ja mandariini keele filolooge või kuu-uurijaid?

Nõukaajal oli kõik lihtne ja selge – riiklikult oli ülikoolilõpetajatel töökoht juba ette olemas, aga suunamisest oli ka sisuliselt võimatu kõrvale vingerdada. Erialaks geograafiat valides suunati sind geograafiaõpetajaks (maadeavastajaks pole veel kedagi suunatud) ning veetsidki terve elu sellena. Tänapäeval on piirid tunduvalt laiemad. Ka tööpakkumisportaale uurides saab üsna ruttu selgeks, et tähtis on eelkõige kõrghariduse või kraadi olemasolu. Mis alal, on teisejärguline, kui tegemist pole just arsti või inseneriga.