Püüdlikud õpetajad saavad keeleeksami sooritamiseks aasta armuaega

„Eksamikohustus ei ole mingi tohutult uus asi, eesti keele nõuded on olnud päris ammu. Inimestel, kes on mõelnud, mis saab tulevikus, on eksam ammu tehtud. Ma kujutan ette, et suur osa sellest seltskonnast sai lõpuks aru, et ega muud väljapääsu ei ole,“ ei näe Narva eesti gümnaasiumi direktor Irene Käosaar midagi dramaatilist viimatise riikliku keeleksami tulemustes.

Keeletunnistuse saamiseks vajalikku riiklikku eksamit tegi juunis kokku veidi alla 800 õpetaja, edukalt läbis neist eksami vaid viiendik. Alates sügisest on keeleoskust vaja tõestada kõikidel õpetajatel – C1 tase on neile, kes tahavad eesti keeles õpetada, ja B2 on piisav töö jätkamiseks vene keeles. Vene keeles õpetamine jätkub sügisest põhikooliklassides peale 1. ja 4. klassi, sealt aasta-aastalt edasi jääb vene keeles õppimist vähemaks, kuni tänavune 4. klass on edenenud 9. klassini.

Ammu teada nõudmine