SILMAD KINNI TEGELIKKUSE EES | Karmen Koppel: riik toetab vanemat, kes pole oma lapse kasvatamise juures

Riik on asunud toetama hoolimatust. Või kuidas teisiti sõnastada sotsiaalkindlustusameti ühismeediakontol mõne päeva tagust säutsu lapse kasvatamise ja pensioni suuruse seotusest? Ka viimastel aastatel toimunud seadusemuudatusi…

Pisut ajas tagasi minnes oli esimeseks oluliseks uuenduseks, millega riik lapsest eemal elavaid vanemaid toetama asus, elatise lahtisidumine miinimumpalgast. Tolle seadusemuudatusega kaotati enne 1. jaanuari 2022 kohtu poolt määratud elatise muutmise kohustus, mis omakorda kinkis elatise maksjale õiguse edaspidises elus soovi korral lapse tarvis kulutusi vabatahtlikult mitte suurendada. Nii ei tea ilmselt keegi, sh ka needsamad seadust muutnud ametnikud, kui suur hulk vanemaid saab praegu kohtu poolt määratud elatist suuruses, nagu see jäi 1. jaanuar 2021. Seda hoolimata viimastel aastatel majanduses toimunust. Need vanemad on paraku olemas, ka siinkirjutaja on üks neist.

Kui inimlikult on iga lapse elatise suuruse miinimumpalgaga seotuse ebanormaalsus isegi mõistetav, siis kuidagi ei leia põhjendust olukorrale, et ühele osale vanematest on loodud kõik tingimused majanduses toimuvate muutustega mitte arvestamiseks. Kohtuotsus, mis pidanuks kaitsma last, on muutunud hoopis hoolimatu ja ükskõikse elatisemaksja kindlustundeks majandusmuutuste ees. Nii ei ole viimaste aastate jooksul kallinenud ühele osale lapsest eemal olijatest ükski teenus ega toode, kui kaasvanem just kohtule vastupidist tõendada ei suuda.