JUHTKIRI | Õpetajate palgaga hanitamine

Ühelt poolt tuleb anda valitsusele au – kui on vaja kokku hoida, tuleb seda teha kõigil. Teisalt paneb see oigama – taas saavad valusaimalt pihta vähekindlustatumad osad elanikkonnast.

Õpetajate rõõm valusa streigiga kätte võidetud palgalisast jäi üürikeseks. Esiteks polnud juba saadud summa teab mis suur, kuid asi oli põhimõttes. Kogu ühiskond sai eelmisel õppeaastal sõnumi – maa soola ei tasu narrida. Paljud lapsevanemadki meenutavad õudusega, kuidas streik nende laste õpigraafikud sassi ajas.

Nüüd on ametis uus valitsus ning laiapõhjaline kärpekirves kallilt kätte võidetud palgatõusu peaaegu et tasa tegemas. Palgatõusudeks raha pole, kirjutab ka Õhtuleht. Natuke saab end lohutada, et kõik on justkui üllal eesmärgil saada riigi rahandus taas jonksu. Teisalt tuleb meenutada – kelle sammud selle augu tegid? Praegused valitsejad on olnud ka osade eelmiste valitsuste juures. Seni pole tulnud tõsiseltvõetavaid signaale ka kulude paremast ülevaatamisest või näiteks toetuste korrigeerimisest. Kui raha pole, siis tuleb vaadata üle kõik kulud.