JUHTKIRI | Millest algab hariduslõhe?

Hiljuti Tallinna ülikoolis kaitstud doktoritöös tuli välja, et kolmanda ja neljanda klassi õpilaste lugemisoskuse tase võib erineda kuni neli korda. Põhjuseid on mitmeid – alates laste erinevast vaimsest võimekusest kuni keskkonnani. Mõjub seegi, kas vanemad on lastele juba varasest east raamatuid ette lugenud. See kõik viitab aga ka suuremale hariduslikule ebavõrdsusele, mis on Eestis karm reaalsus.

Kaks suurimat mõjutajat laste hariduses on nende perekondlik taust ja õppekeel. PISA testi tulemuste põhjal näib Eesti haridus küll väga hea, kuid siin on ka mõtlemiskoht: kui uuringud näitavad, et juba põhi- ja keskkoolis mõjutab majanduslik seis laste õppeedukust, siis kuidas mõjutaks see meie noori, kui nad peaksid astuma tasulisse ülikooli?

Teame, et pere majandusliku tausta ja haridustaseme vahel on suur side, kuid nüüd näeme, et see väljendub üllatavalt varakult. Vaesemad lapsed jäävad juba põhikoolis maha ning see käib nendega kaasas ka keskkoolis ja sealt edasi. Seega peaksime mahajäänud õpilasi toetama juba koolitee alguses, et nende väiksemad puudujäägid ei kasvaks aastatega suuremaks.