GRUUSIA VALIMISED | Oleg Samorodni: tõsine hoiatus Eestile – Venemaa on järjest enamates riikides „ajaloolist viga“ korvamas

Gruusia parlamendivalimised, aga ka hiljutised presidendivalimised Moldovas näitavad selgelt Kremli jõupingutusi taastada Venemaa totaalne kontroll niinimetatud postsovetlike riikide üle. Venemaa juhid hõlmavad nende maade hulka ka Balti riike. Kreml ei ole loobunud plaanidest allutada Eesti, Läti ja Leedu, mille iseseisvumist Venemaal peetakse „ajalooliseks veaks“. Kremli kääbus nimega Putin räägib avalikult vajadusest taastada „ajalooline Venemaa“ Nõukogude piirides. Seega valimiskampaania käik ja Gruusia parlamendivalimiste tulemused on väga olulised ka Eesti jaoks.

Sotsioloogiliste uuringute järgi umbes 80 protsenti Gruusia elanikkonnast toetab riigi ühinemist Euroopa Liiduga. Kuidas nendes tingimustes viia Gruusia vasallsõltuvusse Venemaast? Kremli strateegid on välja mõelnud skeemi, mida püütakse kindlasti rakendada ka teistes nn postsovetlikes riikides. Venemaa on suurema osa Gruusia elanikkonnast sõjaga ära hirmutanud. Täpsemalt kahe sõjaga: 1990. aastatel, kui Abhaasia Gruusiast lahti rebiti, ja 2008. aastal, kui Venemaa väed okupeerisid Lõuna-Osseetia.

Hiljem pakuti grusiinidele omamoodi „rahuarmastavat alternatiivi“ venemeelse partei Gruusia Unistus näol, mis loodi Gruusia päritolu Vene oligarhi Bidzin Ivanišvili rahaga. Valimiskampaania ajal käivitasid Gruusia Unistuse juhid meeletu kampaania valijate hirmutamiseks sõjaga. Tegelikult põhines kogu nende valimiseelne propaganda teesil, et kui suurem osa grusiinidest hääletab läänemeelsete liberaalsete ja demokraatlike parteide poolt, toob see paratamatult kaasa uue sõja Gruusias. See tähendab viidet Venemaa uuele sõjalisele rünnakule Gruusiale. Sest uue sõja oht Gruusia vastu tuleb ainult ja eranditult Venemaalt.