JUHTKIRI | Gruusia kui kanaarilind Eestile

Gruusia möödunud nädalavahetuse parlamendivalimised võiks olla Eestile nagu uimase kanaarilinnu näide kaevanduses: signaal, mis kõik võib minna valesti, kui riigis saavad võimu enda kätte inimesed, kes välistest headest kavatsustest hoolimata võtavad vastu seadusi, millega saab demokraatiat piirata. Või mis saab siis, kui ühel inimesel on riigis nii palju võimu, et ta suudab ka päriselt kõik ära osta.

Valimistel võidu saanud Gruusia Unistus ja selle juht, Venemaaga liiga lähedastes sidemetes olev oligarh Bidzina Ivanišvili, sai rikkaks Venemaal. Piltlikult öeldes on tal rohkem raha kui Gruusia riigil. Tema hääl kostab võimsalt ja kaugele.

Postsotsialistlikus riigis, mis on saanud viimastel aastakümnetel maitsta nii sõda kui ka segadusi valitsemisel, on selline rikas isake ohtlik variant. Piiramatu võim võib tekitada varem või hiljem kiusatuse seda kuritarvitada. Ivanišvili pole teinud saladust, et tema tee on Venemaaga sõbralik olla. Hirm Venemaa ees on paljudel grusiinidel juba 2008. aasta augustist ja hirmuga saab palju halba korda saata. Sellega põhjendati ka Gruusias kevadel vastu võetud n-ö välisagentide seadust, mille jõustamise ees läänemeelsed organisatsioonid hirmu tunnevad.