„Armastus viis Helle Meri teatrist. Armastus Lennarti vastu.“

„Helle saladus oli sõnulseletamatu, teda ei saa ümber jutustada,“ tõdeb näitleja Martin Veinmann, reedel 75 aasta vanusena meie hulgast lahkunud Helle Meri lavakooliaegne kursusevend ja lavapartner. Tema hääl murdub. „Temast on raske rääkida, teda saab üksnes mäletada.“ Veinmann on just vaadanud legendlavastuse „Tuulte pöörises“ fotosid, kus tema kehastas Jaani ning Helle Meri Leenat. „Tuleb välja, et ma olen ainukesena elus.“

Tõepoolest, tänaseks on 1979. aastal esietendunud lavastuse „Tuulte pöörises“ kõik peaosalised peale Veinmanni surnud. Pole enam Heino Mandrit, Helle Meri ega kolme Kaarli rolli täitjat Lembit Ulfsaki, Tõnu Mikiveri ega Aare Laanemetsa. Läinud on ka lavastaja Mikk Mikiver. Ent õnneks on lavastuse salvestus ETV arhiivis olemas. On ka kuuldemäng. Päriselt ei vaju kaduvikku see kirglik lavalugu mitte kunagi.

Nii ei kao kuhugi ka Meri-Veinmanni toonane lavasuhe. „„Tuulte pöörises“ toob Hellest heleda pildi ette,“ sõnab Veinmann. „Olime tollal verinoored, aga sain aru, et meis on palju sarnast, me kumbki ei osanud hingele võõraid asju laval kujutada. Meil õnnestus mõlemal laval elus olla. See oli parim, mida saad tahta, see oli nii üks hingamine. Olime selles idees nii sees, et me ei mõtelnud oma isikute peale.“ Peab pausi ja lisab: „Helle oli igatepidi särav, otsekohene ja aus. Ning pühendunud.“