JUHTKIRI | Ukraina must juubel ja Narvas juba ametlikult kõlav vene keel

Juba 1000. päeva kestva Ukraina täiemõõdulise sõja jooksul on ÜRO inimõiguste ülemvoliniku kantselei andmetel kinnitatud vähemalt 12 162 tsiviilisiku hukkumine ja 26 919 vigastused. Tegelik must kroonika on arvatavasti rängem. Miljonid on kaotanud kodu ning on sunnitud põgenema. Sõja majanduslikud mõjud on endaga kaasa toonud kütte- ja toiduhindade tõusu.

Lisaks käiks justkui võidujooks ajaga – kui palju suudab USA enne presidendivahetust Ukrainale relvi anda? Ebakindlus ja sõjahirm suurenevad pidevalt. Lihtsaid sõda lõpetavaid lahendusi paraku pole. Konflikti külmutamine või mistahes järeleandmine Kremile tähendaks ohtu, et Venemaa saab hinge tõmmata ja ründab uuesti.

Aga kuidas see ikkagi Eestisse puutub? Narva on alati olnud justkui kahe maailma vahel, NATO ja Euroopa Liidu piirilinn. Uus koalitsioon, mille moodustavad sotsist Katri Raik ja nüüdseks parteitu endine keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin, soovis enda sõnul lükata ümber levinud eksiarvamusi. Paraku juhtus jälle nagu Vene vanasõnas: kuigi taheti parimat, kukkus välja hoopis midagi muud.