HIINA HUVID UKRAINA SÕJAS | Oleg Samorodni: kas alandused Venemaa poolt on unustatud?

Paljud poliitikud tunnevad paljudes lääneriikides muret, kas Hiina saab olla Venemaa liitlane oma agressiivses tegevuses naaberriikide vastu? Sellele küsimusele pole selget vastust. Idas on üldiselt kõik sageli väga keeruline ja üsna segane – Aasia psühholoogia ja seega ka poliitika nüansside mõistmine pole nii lihtne.

Aasialaste jaoks üldiselt, kuid eriti hiinlaste jaoks on väga oluline „nägu päästa“. Hiinlane on võimeline taluma väga raskeid füüsilisi kannatusi, kuid „näo kaotus“ võib olla tema jaoks väljakannatamatu. Mõiste „näo päästmine“ tõlgendus on väga lai, ligikaudselt tõlgituna tähendab see oma väärikuse säilitamist. Ja „näo kaotus“ tähendab avalikku alandamist. „Näo päästmise“ probleem ei ole iseloomulik ainult konkreetsetele isikutele, see on omane tervele rahvale.

Lääne-Euroopa riigid alandasid Hiinat 19. sajandil korduvalt ja kohutavalt. Kõige rohkem alandusi said hiinlased Venemaalt. 19. sajandi teisel poolel surus Venemaa Hiinale vägisi peale kolm täiesti ebavõrdset, alandavat lepingut, millega Hiina loovutas näiliselt vabatahtlikult Venemaale tohutu territooriumi, mille kogupindala on üle miljoni ruutkilomeetri.