RIIGIKAITSE OHUS: paljud reservväelased on paremas vormis kui kaitseväkke astuvad noored
Kaitseväe roll ja eesmärk on tagada riigi julgeolek ja valmisolek igaks võimalikuks ohuks. Selle saavutamiseks on vaja tugevat ja hästi välja õpetatud kaitseväelast, kelle füüsilist ja vaimset vastupidavust on arendatud maksimaalselt. Paraku seisab Eesti kaitsevägi silmitsi murettekitava probleemiga: noorte kaitseväkke astuvate meeste ja naiste füüsiline ettevalmistus on sageli ebapiisav. Viimaste aastate statistika ja meditsiinilised kontrollid on näidanud, et noorte füüsiline seisund on halvenenud, mis võib potentsiaalselt nõrgestada Eesti kaitsevõimekust.
Põhjus peitub suuresti meie koolisüsteemi kehalise kasvatuse programmis ja noorte igapäevastes eluviisides. Varasematel aastakümnetel, kui nüüdsed 35–40-aastased reservväelased koolis käisid, oli kehaline aktiivsus ja liikumine noorte elu loomulik osa. Praegu on olukord aga muutunud - noored veedavad üha rohkem aega ekraanide taga ja füüsilise aktiivsuse tase on drastiliselt langenud. Lisaks ei sisalda koolisüsteemis pakutav kehaline kasvatus piisavalt väljakutseid ega arendada vastupidavust ja jõudu, mis on vajalikud kaitseväeteenistuse ülesannete täitmiseks.