JUHTKIRI | Et keegi ei jääks lähisuhte vägivallaga üksi. Et see valu ei kasvaks põlvkonniti jubedamaks

Lähisuhtevägivald on valus teema, millel on väga palju varjatud tahke. Sageli ei saa ohver isegi aru, et suured tunded ei tähenda, et keegi peab enda minast täiesti lahti ütlema.

Et see pole normaalne, kui partnerile tuleb anda kõik enda paroolid, PIN-koodid ja muud ligipääsud, et viimane saaks kontrollida, kas armastus ikka kestab ja ega kallim äkki peta. Et sõbrad, sugulased ja tuttavad ei kujuta endast ohtu, mis röövib kodult tähelepanu, lahjendades suurt ja erilist tunnet. Selline käitumine on ohvri nurka surumine ja tema võimalikest abistajatest äralõikamine.

Armastus ei tohiks iialgi teha haiget – see ei käi vaid füüsilise käitumise, vaid ka omavahel räägitava kohta. Oma kallima alandamine, solvamine, tagarääkimine ja hurjutamine asja eest, teist taga pole hoolimine või aitamine, vaid emotsionaalne vägivald. See ei tunne sugu, vägivaldne võib olla nii mees kui ka naine.