Johannes Erm: tänavune aasta tõestas mulle päris palju ja andis enesekindlust ainult juurde
Spordihuvilised teavad, et valitseval kümnevõistluse Euroopa meistril Johannes Ermil on väga hea huumorimeel. Pühapäeva õhtul Alexela kontserdimajas „Spordiaasta Tähtede“ galal oma esimest Kristjanit vastu võttes kasutas kergejõustiklane kõne ajal spikrit, et „segad sõnamini“ ei läheks. „Olen sõprade hulgas kasutanud seda [väljendit] juba aastaid,“ lausus ta muheledes Õhtulehele.
26aastase Erm oli kõnesse põiminud küll mitu tabavat nalja, ent esitas selle ka väga elegantselt. Kui kaua valmistumiseks aega läks? „Ei tea – [galale] jõudsin kohale õigel ajal,“ vastas sportlane naerdes. „Kirjutasin selle täna. Mõtlesin, et igaks juhuks peaks see olemas olema, sest kohapeal võib-olla nii head välja ei nuputa.“
Johannes Ermi kõne
Daamid ja härrad, lugupeetud poisid, tüdrukud ja presidendid,
On suur au olla nende konkurentide seas. Janek Õiglane, Kregor Zirk, kes olid olümpial mu toakaaslased. Janekiga ma samastusin: meil mõlemal oli kümme paari jalatseid põrandal maas. Kregoril ujumismüts, -prillid, kaks paari ujumispükse.
Miks küll teine paar?
Siiamaani ei tea.
Valmistasin ette väikse spikri, sest kartsin, et muidu lähevad äkki segad sõnamini. Aasta meessportlane 2024 – tõesti suur au. Olen iga aasta lõpus käinud siin Alexela kontserdimajas ja mõtelnud, et üks kord on see tiitel minu.
Tee on olnud pikk: alguses istusin tagumistes ridades, nüüd keskel ja nüüd täitsa ees – olen ka lavale jõudnud.
Seisan küll siin ja staadionil üksi, aga see kõik ei ole ühemehesõu. Tänan kõiki oma sponsoreid ja toetajaid. Eelkõige Kaamost. Aitäh, Kaido [Jõeleht], et usud minusse, panustad minusse ja lased mul unistusi jahtida.
Ema ja isa – te olete mulle kõige suuremad eeskujud. Olete mind alati toetanud. Füüsiliselt, emotsionaalselt, finantsiliselt ja geneetiliselt. Ilma teieta ei oleks mind olemaski.
Sõbrad ja semud – aitäh, et hoiate mind. Kiusate mind, motiveerite mind. Vahepeal teete pulli nalja ka. Et käite kohapeal ja elate kaasa. Ja mõni teist isegi võistleb minuga.
See kõik on mulle nii-nii palju väärt.
Risto Jamnes – minu füsioterapeut. Taastumise võlur, kehamehaanik. Kuidas sa mind igast olukorrast alati päästa oled suutnud? Ma ei tea. Ja arvan, et sa isegi ei tea. Kuidas sa hoiad mind ühes tükis. Kuigi me mõlemad teame, et sellel puslel on mõned tükid juba aastaid kadunud. Sa oled mu superkangelane – aitäh sulle!
Minu treenerid: Allan [Elerand], Uno [Ojand], Magnus [Kirt], Viktor [Saaron], Mareks [Arents]. Oeh… Üksikalaga oleks vist lihtsam tegeleda. Suur tänu, et voolite mu tehnikat, minu keha ja mõistust.
Ja Holger [Peel] – minu peatreener. Dirigent. Boss. Mõtlesin selle suure pingutuse järel, et teeme homme puhkepäeva. Võib-olla? Pean sind südamest tänama. Oled süstinud minusse nii palju eneseusku. Ilma sinuta ei suudaks ma nii suurelt mõelda. Aitäh sulle, Holger!
Ja kõik fännid, toetajad. Teie kaasaelamine ja emotsioon – see näitab, et kogu töö on kõike seda väärt. Aitäh teile!