KÕIKVÕIMAS STATISTIKA | Raul Eamets: keskmine inflatsioon ei pruugi tegelikku inflatsiooni näidatagi

Me kõik teame, et hinnad tõusevad. Kas me aga teame, kui palju nad tõusevad? Olen kirjutanud, et 2024. aasta detsembris kasvasid hinnad 4,1 protsenti. Siis ütles statistikaamet, et hinnad kasvasid eelmisel aastal 3,6 protsenti ning hiljem täpsustas, et detsembris kasvasid hinnad tegelikult 3,9 protsenti. Päris paras segadus, kui kõrvalt vaadata!

Minu 4,1 protsenti oli arvutatud tarbijahinnaindeksi esialgsete andmete baasilt, hiljem andmeid täpsustati ja saadigi, et eelmise aasta detsembris kasvasid hinnad aastataguse detsembriga võrreldes 3,9 protsenti. Arusaadav, täpsemad andmed annavad täpsema tulemuse.

Segane on keskmise inflatsiooni tähendus. Eelmise aasta keskmine inflatsioon oli 3,6 protsenti. Mida see näitab? Tegelikult ei näita mitte midagi. See on peaaegu sama, kui et mul on esmaspäeval temperatuur 36,6 kraadi, reedel tekib külmetus ja palavik tõuseb pühapäevaks 39,1 kraadini. Keskmine nädala temperatuur oleks siis natuke utreerides 37,8 kraadi. Ma oleks nagu kogu aeg haige olnud, mis ei vasta ju tõele! Inimesi ja ettevõtteid huvitab see, kui palju kaubad ja teenused aasta jooksul kallimaks läksid ehk ainuõige näitaja peaks olema detsembri hinnatõus võrreldes eelmise aasta detsembri hinnatõusuga, mitte mingi müstiline keskmine.