LIHASED WASHINGTONIS, AJUD LONDONIS | Oleg Samorodni: Trump kui rikas vanaonu, kes ähvardab pärandiga

Ilmselt kavatseb äsja tagasivalitud USA president Donald Trump rahvusvahelistes suhetes lähtuda tugevuse põhimõttest. See tõestab veel kord, et euroatlantilises demokraatlike riikide kogukonnas on lihased loomulikult Washingtonis ja ajud, nagu varemgi, Londonis. Ja kõik muu asub teistes Euroopa Liidu ja NATO riikide pealinnades. Ma räägin lihastest muidugi piltlikult, kuna Trump – erinevalt Putinist – ei näidanud minu arvates kunagi oma torsot avalikkusele.

Kuid jõudude tasakaal maailmas on muutlik. Praegu domineerib USA nii majanduslikult kui ka sõjaliselt, kuid USA peamine rivaal Hiina suurendab intensiivselt oma sõjalist jõudu, arendades kiiresti n-ö tuumakolmikut ehk vahendit tuumalõhkepeade toimetamiseks kõikjale maailmas õhu ja vee kaudu ning mandritevaheliste rakettide abil. Perspektiiv, et Hiina suudab USAle järele jõuda ja isegi ületada Ameerika sõjalise potentsiaali, tundub üsna reaalne. Ja mis edasi? Kas USA ja Hiina hakkavad tuumalööke vahetama? Noh, kellele seda vaja on?

Samal ajal kui Trump kostitab maailma ekstravagantsete väljaütlemistega Kanada, Gröönimaa ja Panama teemadel, suundub Briti peaminister Keir Starmer aga Kiievisse, kus sõlmib Ukrainaga sajaks aastaks partnerluslepingu. Väga peen ja tark käik! Loomulikult on sellel lepingul praktiline tähendus. Ühendkuningriik võtab endale täiendavaid kohustusi, et aidata Ukrainal tagada oma julgeolek. Aga muidugi on lepingul ka sümboolne tähendus, mille kehtivusaeg näitab ilmekalt, et Suurbritannia teeb kõik endast oleneva, et Ukraina säilitaks riikliku iseseisvuse vähemalt järgmise sajandi jooksul.