GALERII | Selgusid Eesti spordiajakirjanduse 2024. aasta parimad tööd. Õhtuleht sai ühe esikoha
Eesti Spordiajakirjanike Selts kuulutas Unibet Sports Bar Tallinnas välja 2024. aasta spordiajakirjanduse parimad tööd.
Konkursile laekus üle 114 tööd ja 19 fotot. Eriti paistis silma, et videolugusid ja uudiseid oli varasemaga võrreldes rohkem, fotokategoorias oli aga tavapärasest kesisem saak. Saadetud töid hindas žürii koosseisus Kristi Kirsberg (esinaine), Rasmus Kagge, Holger Roonemaa, Brit Laak (TÜ), Siim Sukles ja Eveli Saue. Eraldi fotožürii moodustasid Eesti spordifotograaf Joosep Martinson, Eesti Pressifotograafide Liidu juhatuse esimees Liis Treimann ja kogenud fotograaf Raigo Pajula.
Iga žüriiliige valis igas kategoorias kolm paremat, parim teenis viis, teine kolm ja kolmas ühe punkti. Fotokategoorias liitsime tavažürii hinded kokku üheks hääleks.
Kõige rohkem esikohti pälvis Postimees Grupp ja selle sõsarettevõte Duo Media Networks – võit saavutati audiovisuaalse pressi ülekande, videoloo, kirjutava pressi võistlusülevaate, spordifoto ja maakonnaloo kategooriates. Delfi sai kaks ning Õhtuleht ja ERR kumbki ühe esikoha.
Kõige rohkem töid – 26 – laekus kirjutava pressi publitsistika kategooriasse, järgnesid kommentaar/kolumn ja spordiuudis vastavalt 19 ja 18 tööga. Kõige tasavägisem oli taas parima maakondliku loo kategooria, kus esimese ja teise koha vahe oli kolm punkti.
„Esimene tähelepanek on see, et ajakirjanike ring, keda tunnustatakse, on oluliselt laienenud. Kui varem juhtus sageli nii, et üks mees või naine jõudis mitmes kategoorias esikolmikusse, siis enam seda sisuliselt ei ole,“ kommenteeris žürii esinaine Kirsberg. „Teiseks eeldasin, et väga suur osa võistlustöödest on Pariisi olümpialt. Neid oli – eeskätt visuaalsetes kategooriates –, aga siiski on meie spordimaastik oma ilus ja valus nii mitmekülgne, et jätkus väga palju ka teisi lugusid, nurki ja paljastusi.“
„Uudise kategooria tõusis tänavu esile mitmete väga tugevate ja originaalsete kandidaatidega,“ kiitis Roonemaa. „Natukene õnnetum on seis võistlusülevaadete ja publitsistika kategooriates. Mulle tundub, et Eesti spordiajakirjandusest on kadunud haaravad ja originaalselt kirjutatud ning mitte pelgalt emotsiooni ning tulemust kajastavad võistlusülevaated. Tõsi, mõningatel juhtudel on need asendatud püsiformaatidega a la „Luup peale“. Aga kokkuvõtvalt: üllatage lugejat rohkem!“
Kõige kindlam esikoht tuli sel aastal uudise kategoorias, kus kõik kuus žüriiliiget panid esikohale ERR-is avaldatud uudise, et endised õpilased süüdistasid iluuisutreener Anna Levandit väärkohtlemises. „Mõnes kategoorias oli erakordselt karm andmine, mis tegi otsustamise keeruliseks. Aga kui rääkida võtjatest, siis näiteks uudise kategooria parim tekitas ühiskonnas tugeva ja väga vajaliku diskussiooni treeneri- ja spordieetika teemal, mis päädis EOK spordieetika reeglite ja spordikohtu loomisega,“ ütles Saue. „Samuti kiidan kommentaari kategoorias võitnud lugu – sellel teemal on varasemalt olnud palju vahtu, kinni on haaratud ühest lausest ning süvenemata lahmitud. Eigo Kaljuranna artikkel avas laiemalt „Norra mudeli“ tegelikku sisu.“
Delfi ajakirjanik Eigo Kaljurand pälvis kommentaari kategoorias esikoha looga „Puust ja punaseks | Miks Norras ei tohi alla 12-aastased lapsed võistelda? Kas Eesti peaks „Norra mudeli“ üle võtma?“, teenides esikoha pooltelt žüriiliikmetelt.
Kirjutava pressi võistlusülevaates sai teist aastat järjest Postimehe ajakirjanik Karl Juhkami, sedakorda Pariisi olümpia reportaažidega, kus ajakirjanik käis vaat(le)mas alasid, mida ta kunagi varem näinud polnud ja üritas nähtut seejärel selgitada/mõtestada. Juhkami reportaažid seadis esikohale neli žüriiliiget kuuest.
Audiovisuaalse pressi kategooriates pälvis parima audioloo arvestuses esikoha Rasmus Voolaid (Õhtuleht) Konstantin Vassiljevi intervjuuga, mõlemas visuaalse meedia kategoorias sai esikoha Kanal 2 – parimad ülekanded olid Kanal 2 ja Duo 5 eetris Pariisi olümpialt, parima videoloo tegi Roald Johannson Pariisi olümpia kergejõustiku jooksualade pearežissöörist Marek Miilist.
Spordifoto kategoorias tõusis tagasi troonile Postimehe piltnik Tairo Lutter, kes võttis sel korral kaksikvõidu – esimeseks valiti Nelli Differti hetk iseendaga ja teiseks pilt 3000 m takistusjooksust. „Spordifoto ei pea alati olema sooritusfoto ja sel korral juhtus nii, et minu valik ei olegi üldse soorituspildid. Esimene koht end koguvale Differtile. Me ei näe tema nägu, aga tema selg kõneleb meile sama hästi sellest, et ta tegelikult kaotas kolmanda koha ja ta ei ole sellega rahul, mis siis, et ajakirjanike ette tulles ta justkui tegi näo, et pole hullu midagi. Pinge, kaotus, piinlikkus, võib-olla ka pisarad – kõike seda õhkub tema seljast ja kehaasendist,“ kiitis Treimann võidufotot. „See valguse triip on justkui õlekõrs või viimane lootus, mille suunas tal pilk on. Suurepärane märkamine fotograafi poolt, minu teada teistel sellist kaadrit ei ole. Ideaalne.“
„Sügav ja tundeline foto. Kuigi selja tagant – aga võib-olla just sellepärast –, on tunda iga emotsioon, mis sportlase sees sellel hetkel võis olla,“ põhjendas Pajula, miks ta just foto Differtist esikohale pani. „Fotograaf leidis võimaluse näidata meile midagi, mida me muidu ei näe – fassaadi taha.“
Martinson valis esimeseks foto Eesti esireketi Mark Lajali soenguks, pildi autor on Brit Maria Tael. „Lajali soeng on igale spordisõbrale kaugelt ära tuntav. Fotograaf on kasutanud huvitavat valgust ning teinud lihtsustatud silueti, mis Lajali kuulsa soengu puhul fotona toimib. Kunstiline, eripärane, huvitav,“ hindas Martinson.
Auhindadega abistasid sel aastal Eesti Olümpiakomitee, Nike, kirjastus Pilgrim, Timber Tale, kirjastus Tänapäev, Alkmame ja Kalev.
Eesti spordiajakirjanduse 2024. aasta parimate tööde konkursi esikolmikud:
Kirjutava pressi publitsistika: