JUHTKIRI | Mida vajab laps?

Meie lastekaitse viskleb müütide ja kurjade legendide küüsis, kus ühe inimese halba kogemust kiputakse üldistama kõigile. Ka Õhtulehes on kirjutatud, kuidas lastekaitse muutub vanemate „rooside sõjas“ relvaks ja olevat nagunii selle teise poole poolt ära ostetud, ebakompetentne ja valel ajal vales kohas. See halastamatu võitlus käib nii kohtutes kui ka sotsiaalmeedias.

Pole siis ka ime, et meil on kohati maakondades tõsine probleem pädevate spetsialistidega. Kaadrivoolavuse tõttu on osad kohad täitmata või puudub vajalikul tasemel väljaõpe. Lisaks kaob kaadrivoolavusega järjepidevus ehk uus spetsialist ei tea sageli eelmise problemaatilistest hoolealustest suurt midagi. Samuti on olukordi, kus kõik oleks justkui okei, kuigi tegelikult pole – kui lähisuhtevägivald jääb üksnes vanemate vahele ja last (esialgu) ei puututa.

Vaja on aga luua olukord, kus lastekaitsespetsialist tunneks end vaenutsevate vanemate tulejoonel tegutsedes juriidiliselt kindlamalt ja jõuaks ka päriselt keskenduda oma peamisele eesmärgile ehk lapse tegelike õiguste väljaselgitamisele ja kuuldavaks tegemisele. Jah, selleks tuleb kindlasti ära kuulata ning aru saada lapse enda soovidest ja tahtest. Lastekaitse on ju väljas eeskätt laste huvide eest.