Leelo Tungal: kui midagi üldse hukka mõista, siis ainult seda, et kahes kohas filmis teen suitsu
„Ma ikka natuke kartsin seda filmi,“ tunnistas kirjanik Leelo Tungal pärast režissöör Marta Pulga dokumentaalfilmi „Leelo: Ükskord me naerame niikuinii“ vaatamist. „Marta on väga kena inimene, me olime ühel lainel ja ma usaldasin teda ja tegelikult ma ei kahetse.“
Dokumentaalfilm, mis kirjanikku enne vaatamist pelutas, toob vaatajani tema värvika elukäigu ja avab põhjalikult tema mõttemaailma. „Natuke ma siiski kartsin, et see, mida nelja silma all räägitakse, ei pruugi olla ju see, mida ekraanil näidata,“ sõnas Tungal. „Võib-olla ma rääkisin midagi sellist, mida ei pea kõik teised, mulle tundmatud inimesed teadma. Samas ega mul ju midagi salata ei ole. Kui midagi üldse hukka mõista, siis ehk ainult seda, et kahes kohas filmis teen suitsu. Aga las ta olla. Muid patte ei ole hinge peal.“