SÕDA TAHAVAATEPEEGLIS | Maire Aunaste: kuidas saavad Ukraina noored mehed, nagu härjad, muretult pagulaselu elada?

Minu eakaaslaste põlvkond on elanud erilist elu – me pole oma nahal tundnud sõda. Ja isegi siis, kui sõda on meist vaid lühikese lennureisi kaugusel, tundub ikka, et meid see veel ei puuduta. Need on mõtted, mis tekivad õhtul pärast valitsuse lagunemist.

Kui kolm aastat tagasi Ukraina täiemõõduline sõda hakkas, siis mingite kangelasgeenide südamele koputuse saatel tekkis isegi minus trots, et nüüd ma lähen ja olen ja teen, st abistan…. Mu isa hüppas 18aastasena rindega Saksamaale taanduvast rongist enne Valka jõudmist välja, sest ta tundis hinges tungi jääda Eestit kaitsma.

Eks naised ja mehed on ikka erinevad: naised tahavad kaitsta perekonda ja mehed kodumaad. Väga vähesed naisinimesed ihkavad sõtta minna, rind ees, et vastasleeri purustada. Neid inimesi aga, kelle õiglustunne on nii arenenud, et nad on valmis igasuguse agressori vastu astuma, on maailmas üksikuid.