MAMMI JA EMAKEEL | Hea meel on šoppamise vähenemise üle, see kõlab nagu venekeelne roppus

Mammi mõistab, et praegu säriseb terve maailm Trumpi hullusest. Õigusega, aga kas peaksime sellepärast kõrvale jätma kõik kodused mured? Nagu näiteks meie emakeele saatus.

Mammi pole kunagi salanud, et ta on üks professionaalne kretiin – diplomeeritud eesti filoloog ja eluaegne keeletoimetaja, nii et keeletoimetamine on tal paratamatult veres. Lohakas või lausa vale keelekasutus riivab ta silma ja kõrva. Suulisega kõnega pole veel hullu, aga kirjalikuga küll.

Näiteks häirib mammit väga mitmuse osastava pikk lõpp, nagu metsaliseid (metsalisi), majasid (maju), tarkasid (tarku), õpilaseid (õpilasi), vääriliseid (väärilisi)… Nende kasutamine muutub järjest üldisemaks. Väidetavalt soovitatakse pikemat vormi sellepärast, et teha eesti keele õppimine muukeelsetele lihtsamaks? No mammi ei tea. Eesti keeles on Johannes Aavikust alates taotletud pigem lühidust.