Vanglast vabanenud kurjategija ründas uuesti – kuidas sai see juhtuda? „Kõik taandub sellele, mis on inimelu hind.“

Kohtupsühholoog Mari-Liis Mägi sõnul saaks korduvkurjategijate puhul riske hinnata ja seeläbi neid ka maandada senisest palju tõhusamalt. „Lõpuks taandub kõik sellele, mis on inimelu hind. Ja siin on vaja ühiskondlikku kokkulepet – kas me tahame seda hinda maksta või mitte.“

Õhtuleht kirjutas läinud nädalal, kuidas seksuaalkuriteo ja tapmise eest 18 aastat vangis istunud jõhkard vägistas aasta pärast vabanemist üheksa-aastase lapse. See ei olnud ühekordne juhtum: kahe aasta sisse mahtus tal vähemalt kümme kuriteoepisoodi.

Võigas lugu tekitab paratamatult terve hulga küsimusi. Neist olulisim: kas uut kuritegu saanuks kuidagi ära hoida? Kas keegi jättis midagi tegemata, et raske kuriteo eest pikalt vangis istunud mees otsustas kohe pärast vabanemist vanal rajal jätkata? Kas see, mida raskete kurjategijatega vanglas sees ja pärast vabanemist edasiste riskide maandamiseks tehakse, ikka on piisav?