HIRM „SUURE VENNA“ EES | Angelina Lon: kui midagi valesti ei tee, milleks kaameraid karta?

Viimasel ajal on meedias teravaks kiskunud debatt siseministeeriumi plaani üle luua kogu Eestis tehisintellektitehnoloogiat kasutav kaameravõrk. Paljud on pahased: mis mõttes meid hakatakse jälgima nagu totalitaarses riigis? Rahu, sotsiaalmeedias on juba praegu sinu kohta rohkem andmeid kui riigil!

Miks öeldakse, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna? Sest pilt ei vali pooli, ei lisa tõlgendusi ega anna hinnanguid. Pilt näitab, mis toimub. Inimene vaatab pilti ja teeb pildist omad järeldused. Pildi tõlgendamine, töötlemine ja avaldamine on aga subjektiivsed tegevused. Teisisõnu: inimesed on oma hoiakute, tõlgenduste ja infotöötlemise oskustega kaameratest palju ohtlikumad.

Erinevatel inimestel on reaalsusest oma tõlgendus. Arusaamad reaalsusest on tugevalt mõjutatud sotsiaalsetest struktuuridest ja vastastikusest suhtlusest, mis loovad ja kinnistavad ühiskondlikke tõdesid (Berger ja Luckmann, 1966). Ehk siis: igaühe tõlgendus reaalsusest võib olla teatud määral subjektiivne, samas loovad inimesed reaalsust koos. Nii et väga vähe on asju, mis on absoluutsed objektiivsed tõed – kui neid üldse on.