Seisukoht | Volbri võimalused

Muidu igati tore inimene torises täna hommikul, et talle piisab jõuludest ja jaanidestki, nüüd käib nädal otsa tuututamine mingi volbri üle. Kogu sellel ettevõtmisel olevat vaid kaubanduslik surve ja põhjus pidu püsti panna. Nagunii lõpeb volber sellega, et pojad tulevad sõpradega ning koos tuttavatega maale, kokku oma 20 ühikut inimest. Hommikuni grillitakse tümpsu saatel ning tühjaks joodud õllepurke ei vaevu keegi kottidesse toppimagi. Eelmisel aastal olid põrgulised saunast pingidki lõkkesse loopinud, et oleks kõrgem lõke, millest üle hüpata. Lõkkest üle hüppamine on teadagi üks volbriöö rituaalidest.

Selle taustal tekkis kiusatus kolmelt noorelt hakkajalt nõialt küsida, mida nemad volbriootuses teevad. Vastused ajasid ses mõttes haigutama, et ei mingit nõidade sabatit, ei ühiseid väejutlusi ega šamaanitrummi põristamist. Üks lubas oma nõiatarel aknad ja põrandad puhtaks pesta. Teise, ületöötanud nõia unistuseks on ennast muust maailmast välja lülitada ning kaks päeva lihtsalt magada, nii palju kui unekest on. Kolmas ütles, et tal on seekordne volber koduselt töine. Sõbrad tulevad külla, kuid kõigepealt tehakse paar tunnikest tööd, pannakse talvepuud riita, seejärel saun ja meestejutud – „elamisest peab mõnu olema!“