Seisukoht | Lase lapsel laps olla
Teet Teder, ohtuleht.ee tegevtoimetaja, 7. juuni 2016
Oli nädalavahetus. Käes laulis relakas. Tolmu lendas, silmad kipitasid ja ma olin õnnelik. Sirtsti! lendas peenike külm veejuga mulle seljale ja väikeste jalgade padin, refrääniks kilkav naer, kadus nurga taha. Laual on üks keraamiline seinaplaat. Sätin sellele mõõdulinti, teise käega teravat pliiatsit.
Kipitavate silmadega loen millimeetreid ja tõmban plaadile hoolikalt kriipsu. Siit peab lõikama. Samasugune külma vee sirts lendab, seekord jalale. Samasugune padin, samasugune naer.