Juhtkiri | Iga sant, laps ja pagulane tööle?

Miks on maasikakilo nii kallis, imestame igal suvel. Ei pääse imestamata ka tänavu. Põllumees ja aednik kinnitavad ka sel aastal: hind ei ole laest võetud, selle krutib kõrgeks tööjõukulu. Eestlased põllule küürutama ei trügi: hooajatöö palk on väike, küll tuleksid meie marju korjama aga näiteks ukrainlased. Tuleks ehk rohkemgi, aga seadus nõuab, et neile tuleks sama töö eest maksta kuni kolm korda suuremat palka, kui makstaks kohalikule.

Valitsuski tõdeb, et kohalikku ja võõrtööjõudu tuleks kohelda võrdse(ma)lt. Seetõttu on riigikogusse jõudnud eelnõu, mis kaotaks seni kehtinud nõude, et välismaalasele tuleb maksta ükskõik millise töö eest vähemalt Eesti keskmist palka korrutatud koefitsendiga 1,24. Edaspidi peaks ettevõtja võõrsilt tulnud töötajale maksma „vaid“ Eesti keskmist brutokuupalka. Rõõm, et nõnda jõuaks Eesti põldudele – ja miks ka mitte haiglatesse põetajateks või ühiselamutesse koristajateks – rohkem võõrsilt tulnud töökäsi, võib olla siiski enneaegne: mujal riikides on võõrtööjõu palk seotud mitte keskmise, vaid kehtiva miinimumpalgaga.