Juhtkiri | Kaljulaid? Või ikkagi Luik?

Kui seni oli Euroopa Kontrollikotta Eesti esindaja saatmine praeguse koalitsiooni lahkarvamuste platsdarmiks ning võimuliidu kõigutajaks, siis paradoksaalsel kombel on sellest ametikohast saamas valimiskogu läbikukkumise järel erakondade koostöö sümbol – presidendiks kandideerimise ettepanek tehti sellel kohal olnud Kersti Kaljulaiule teisena lõppsõelale jäänud Jüri Luige kõrval.

Et kummalgi pole kõigi parlamendierakondade jäägitut toetust, saamaks kokku mitte ainult kandidaadi esitamiseks, vaid pärast ka riigikogus äravalimiseks 68 häält, tuleb vaid imetleda nende vaprust ja valmisolekut hoo pealt presidendivalimiste rongile peale (või hoopis ette?) hüpata. Praeguses olukorras pole mingit garantiid, et sõlmitud kokkulepped peavad valimiskasti juures salajase hääletamise käigus. Just see on teinudki raskeks juba eelvaliku langetamise nende kahe kandidaadi vahel, rääkimata siis valimiskasti juures käitumisest. Poliitikute motiividest on ju raske aru saada, et esmalt ise Luige nime välja käinud EKRE puhul peab Reformierakond nüüd neid veenma Luige kandidatuuri toetama. Ning hoolimata Kaljulaiule tehtud ettepanekust, ei pruugi ta saada kõiki hääli peaministrierakonnalt, kelle esimene eelistus olevat ikkagi Luik.