Juhtkiri | Uus president teel rahva poole

Kersti Kaljulaidi presidendiks valimine riigikogus 81 poolthäälega seab meid ühele pulgale naaberriikidega, kus on riigi etteotsa naisi valitud juba ammu. Et valik langes punaminevikuta kandidaadile, mille poolest erineb uus president nii mõnest eelkäijast kui ka valimiskogusse jõudnud presidendikandidaadist, on aga omamoodi märk postsovetlikust poliitika- ja mõtteruumist väljumisest.

Värske näona osa rahva ja mõne poliitikugi jaoks oodatakse Kaljulaidilt, et tema presidentuur toob uut hingamist ja visiooni nii poliitikasse kui ka Eesti ellu laiemalt. Paraku on selle visiooniga tutvumiseks jäänud nii napp aeg, seega Kaljulaidi sisuline valimiskampaania on tegelikult alles algamas. Küll aga annavad senised esinemised aimu, et uus president kavatseb Toomas Hendrik Ilvesest eeskuju võtta vaid välispoliitikas (ja ehk sotsiaalmeedias, sest kohe pärast presidendiks saamist tegi Kaljulaid oma esimese Twitteri säutsu). Sisepoliitikas, kus Ilvese osalemise huvi oli tuntavalt leige, soovib Kaljulaid vältida elu mustvalgeks rääkimist.