Juhtkiri | Omavalitsus ei pea end teovõimetuks haldama

26 kohaliku omavalitsuse riigikohtusse jõudnud protest sundühinemiste vastu vaevalt väärab haldusreformi õnnestumist, kuid tõmbab pidurit kaks kümnendit hoogu kogunud ja nüüd kiiruga lõpule viidavale omavalitsuste liitmisele. Väljavaade sundabielust omavalitsusega, kellega ei tahetud vabatahtlikult ühinemisjuttugi teha, ajab kohalike omavalitsuste juhid ja elanikud õigusega ärevile – olgu põhjuseks suurema või rikkama valla hirm, et väiksem jääb tema leivakoti peale või väiksema kõhklus, et ühinenud suurvallas pole ääremaaks muutumisest kuidagi pääsu. Kes kord ühte heidab, see naljalt enam vallana või linnana taasiseseisvuda ei saa.

Nii tasub tunnustada omavalitsusi, kes oma õigusi ja reformi õigusselgust taga nõudes riskivad ühinemistoetusest ilmajäämisegagi, sest nii saab reform parem. Ja küsitavusi, millele riigikohtu hinnang vajalik, on mitu: mis tingimustel tehakse valdade ühinemisele erand?; kas vaid elanike arvust – vähemalt 5000 – piisab haldussuutlikkuse hindamiseks?; kes saab ühinemistoetust? Palju halvem oleks, kui kopsakast liitumispreemiast pimestatud omavalitsused (100 eurot elaniku kohta) küsimusi ei küsiks. Kui raha juba kulutatud ja ühinemise viljad ikkagi hapud, siis on hilja näpuga riigi poole näidata.