Neuroloog: Eestis on suremus insulti aastatega langenud

Kuigi ligi kolmandik insulti haigestunutest sureb esimese kuu jooksul ja kolmandik ei parane täielikult, on tänu meditsiini arengule Eestis aastatega suremus insulti langenud.29. oktoobril tähistatakse kogu maailmas insuldipäeva, juhtimaks tähelepanu raskele haigusele, mille tõttu sureb Eestis üle 800 inimese aastas. Insult tekib äkki ning sümptomite ära tundmine ja kiire sekkumine võib päästa elu.„Insuldi üks põhjus on ajuveresoone lõhkemine, mille tulemus on verevalum ajus. Enamik insultidest on aga põhjustatud ajuveresoone ummistusest verehüübe ehk trombi tõttu – seda kutsutakse ajuinfarktiks. Trombi tõttu ei saa närvirakud enam energiat ning lakkavad töötamast,“ selgitab neuroloog dr Janika Kõrv.Ligi kolmandik insulti haigestunutest sureb esimese kuu jooksul ja kolmandik ei parane täielikult. Tegemist on ägeda haigusega, millesse haigestuvad Eestis 5000 inimest aastas.  „Kui insulti haigestumine püsib enam-vähem samal tasemel, on insulti suremus Eestis aastatega oluliselt  langenud. Kui 2008. aastal suri insulti 1575 inimest, siis 2013. aastal 1208 ning 2015. aastal 856 inimest,“ toob arst välja. Üheks oluliseks põhjuseks siin on kindlasti erakorralise meditsiini ja haiglate vaheline koostöö  insuldi  kiirel diagnoosimisel ja ravi rakendamisel.Insulti võib haigestuda igaüks. Insuldi ennetamiseks tuleb loobuda suitsetamisest ja alkoholist, toituda tervislikult ning olla füüsiliselt aktiivne. Insuldi tekkimist soodustavad mitmed tegurid ja haigused, mis on ravitavad - näiteks kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres ja kodade virvendusarütmia (üks südame rütmihäiretest). Kuna eelpool nimetatud haiguste ravi on elukestev, on heade ravitulemuste saamiseks oluline patsiendi ja arsti väga hea koostöö nii haiguse ja sellest tulenevate ohtude selgitamisel kui ka erinevate ravivõimaluste vaagimisel.