"Ma usaldasin oma poega, aga nüüd pean tema õppelaenu ise tagasi maksma. See on nii alatu."

Keila külje all väikses külas elav eakas ema pole juba ammu öösiti korralikult sõba silmale saanud. Ega arestitud korteris, mille akna all seisab arestitud auto, ei saagi rahulikult uinuda. Kõige enam pitsitab ema südant aga valus tõsiasi, et räbalasse olukorda on ta sattunud omaenda poja tõttu, kelle õppelaenu käendusele ta aastaid tagasi allkirja nõustus andma. 

"See ei ole aus, et poeg jätab maksmise meie, vanade kaela. Me oleme oma elu elanud. Iga päev võib olla meie jaoks viimane. Jah, allkiri on antud, aga kas peaksime tema võlga ka hauast maksma!" ägab eakas ema, kes soostus kunagi koos elukaaslasega hakkama poja õppelaenu käendajaks. Kuna poeg pole aastaid tagasi võetud võlga siiani ära maksnud, on kohtutäitur arestinud vanapaari korteri ja auto. Kui nad oma napist pensionist poja võlga maksma ei hakka, ähvardab neid oht kodust ilma jääda.