Sotsiaalpedagoog | Koolikiusamisega on võimalik võidelda

Aastakümnete vältel on  kiusamist peetud osaks koolielust, millega on pea võimatu võidelda ja mida peaks justkui vaikimisi taluma. Õnneks on see mõtteviis siiski hakanud murenema ja üha rohkem räägitakse sellest, et mitte ainult füüsiliselt, vaid ka emotsionaalselt turvaline lapsepõlv peab saama enesestmõistetavaks. Veidi vähem teatakse ehk seda, et inimese aju suudabki vaid hirmuvabas olekus keskenduda õppimisele ning õpitu meeldejätmisele. Seega on kiusamisvaba keskkond hariduse omandamiseks ainuvõimalik.

Koolikiusamist saab esineda igas kooliastmes. Sõltuvalt laste vanusest võivad viisid selleks olla erinevad. Enamasti läheb vanuse kasvades kiusamiskäitumine varjatumaks, rafineeritumaks, aga ka julmemaks. Seega on väga oluline varane märkamine ja kohene kompromissitu reageerimine. Ühest igapäevasest väikesest nügimisest või sõnavahetusest ehk laste omavahelisest tülist, mida koolielus ikka ette tuleb, eristab kiusamist jõudude ebavõrdsus (kiusajaid on rohkem või on kiusaja suurem, vanem, tugevam) ja olukordade korduvus. Just viimase tõttu on sihilikult pahatahtlik käitumine eriti olulise mõjuga, sest harva püsib vägivald ühel tasemel. Ajendatuna soovist ohvrit kahjustada, võetakse kasutusele üha uusi võtteid ja kiusamine kasvab kui lumepall.