Tiit Made | Sisekaitseakadeemia Venemaa käeulatusse

Parajasti üldsuse tähelepanu pälviv valitsejate tahe viia sisekaitseakadeemia Narva meenutas mulle üht ammu kuuldud lugu, mis on seotud põlise probleemiga, et kes ikka oli ühe või teise asja esmaleiutaja. Nimelt olla Kiievi-Venemaal juhtunud õnnetus – Frosja saanud teada, et tema mees Fjodor käib naabrinaise Marusja juures teatud asju ajamas. Tulnud siis Fjodor jälle ühel õhtul Marusja juurest koju oma kalli naise rüppe, kes talle lahtise käega vastu vahtimist lajatas ja käed puusas teatas: „Ja tebja naskvoz vižu!” („Ma näen sind läbi!”). Sellest läkski hiljem üle Venemaa liikvele arusaamine, et röntgenit ei leiutanud Saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen, vaid Frosja Kiievi-Venemaalt.

Ega selles röntgeni leiutamise loos vene inimese silmade kaudu midagi eriskummalist ole. Minu põlvkonnale õpetati koolis, et peagu kõik maailma suurimad leiutised on venelaste tehtud. Leonhard Euleri Königsbergi esimeste ühekaareliste sildade ehitamine toetunud hoopis Ivan Kulibini samasuguste suurte sildade loomise ideele üle Neeva, mis küll ei teostunud. Ivan Polzunov tulnud aurumasina projektiga varem lagedale kui Šoti insener James Watt. Rääkimata Aleksandr Popovist, kes olla raadio leiutaja, mitte itaallane Guglielmo Marconi.