Mart Rannut | Vene keel on Eestis õiguslikult samal tasemel araabia, suahiili ja tšuktši omaga
Mart Rannut, keeleteadlane, Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees, 3. märts 2017
Hiljuti meedias kajastatud lugu, kus kaupluse Reserved juhataja andis töötajatele korralduse riigikeelt kasutada, on tekitanud vastakaid, sealhulgas ekslikke arvamusi. Eesti keele kohta pole siiani seda juhtumit valgustavat konkreetset kohtulahendit, samas on välismaiseid näiteid küllaga.
Mujal maailmas on keelevalik tööajal lahendatud kas eraettevõtete keelsuse kehtestamisega seaduses (nt Quebecis) või siis osaliselt jäetud see asutuse otsustada (suur osa tööst on igal juhul riigikeelne). See aga tähendab, et töötajad pole oma keelevalikutes vabad, vaid peavad järgima sisekorra reegleid või nende puudumisel ülemuste korraldusi.