Depressioon on Eestis igapäevaselt esinev terviseprobleem

Maailmas kannatab depressiooni all ligi 400 miljonit inimest ja see on üks peamisi töövõimetuse põhjuseid. Ka Eestis esineb seda üha enam. 2013. aastal diagnoositi depressiooni haigusjuhte ligi viiendiku võrra rohkem kui 2000. aastal. Perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Kadri Suija tutvustab värskelt valminud depressiooni auditit ning räägib, kuidas depressiooni ära tunda ja ravida.

Depressiooniks nimetatakse püsivaks muutunud masendusetunnet, mis mõjutab inimese igapäevaelu. „Kõigil meist võib olla päevi kui tuju on halb ja asjad ei õnnestu, kuid see ei ole veel depressioon,“ selgitab Kadri Suija. „Depressiooni tunnused on kaebused nagu alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, tihti ka unehäired, keskendumisraskused, isu muutused, alanenud enesehinnang, süütunne, trööstitu suhtumine tulevikku ja isegi enesekahjustusmõtted. Haiguse puhul on need kaebused kestnud vähemalt kaks nädalat. Depressioonis inimese toimetulek igapäevaeluga ja tööga on häiritud, välditakse sotsiaalseid kontakte ja tihti valitakse välja minemise asemel kojujäämine.“ Suija lisab, et kõrvaltvaatajal ning ka kannatajal endal ei ole depressiooni alati lihtne ära tunda. „Kahtluste korral tuleks kindlasti pöörduda arsti poole,“ julgustab ta.