Kiri | Milleks ehitame Rail Balticut?

Rail Balticu teemaline saade „Suud puhtaks“ pani tõsiselt mõtlema. Ehitust läbipressiv huvigrupp, kes tellis uuringud, rääkis projekti suurest sotsiaalsest võidust – müra ja õhusaaste vähenemisest, 400 hukkunu ärajäämisest, kokku ligi 16 miljardi eurosest tulust, pidades vähem tähtsaks projekti ligi 4 miljardilist miinust. Olulisim mõte oli kaubarekate maanteedelt raudteele toomine. Vastased rõhutasid projekti kahjulikku mõju keskkonnale, ehituse liiga suurt maksumust Eesti jaoks ja Euroopa Liidu rahastuse ebakindlust, kaubavoogude ja reisijate hulga ennustatamatust. Kuna arutelu oli emotsionaalne ja pealiskaudne ning teineteist õieti ei kuulatud, siis asja tuumani ei jõutudki.

Huvigrupp rõhub eelkõige kaubavedudele. Kuid kas Rail Balticul on üldse võimalik kaupu vedada? Esimene võimalus oleks panna veoautod koos kaubaga raudteeplatvormidele või vagunitesse. Selleks tuleb iga sadulveok panna eraldi platvormile veeremi otsast, kinnitada ja koostada rong. See nõuab aga spetsiaalse raudteevõrgu ja estakaadide väljaehitamist nii autode peale- kui ka mahalaadimiseks jaamades. Ilmselt on vaja ka reisijate vagunit autojuhtide jaoks. Kümnest rekast koosneva rongi pikkus on ca 150 m. Aga meil läbib ööpäevas Ikla piiripunkti 1000–1500 veokit – selleks oleks vaja vähemalt 100 rongi! Lisaks kauba kaalule tuleb juurde veel veokite kaal. Ei sobi ka plaan laadida raudteeplatvormidele ainult kaubafurgoonid ja organiseerida nende toimetamine sihtkohtade raudteejaamadest kaubasaajate kätte.