Juhtkiri | Paroolikaardi ootamatult valus kaotus

Lahendus, mis mõeldud kaitsma inimeste vara ja identiteeti, ei saa kunagi olla liiga turvaline. Nii on igati loogiline, et pangad on jõuliselt piiramas paroolikaartide kasutusala – neile on kehtestatud 200eurone päevalimiit. See takistab, et suuremat varalist kahju ei saa tekkida isegi siis, kui pahatahtlike inimeste kätte peaks sattuma peale kasutajatunnuse ja põhiparooli ka kõik (korduvkasutatavad) paroolid – olgu füüsilise kaardi ja mälu värskendamiseks paberile kirjapandud ja rahakoti vahele susatud kasutajaandmete kujul või nn klahvinuhi abil. Euroopa Komisjoni direktiiv, mille peab Eesti oma seadusandlusega vastavusse viima hiljemalt järgmise aasta alguseks, lubab kaartide kasutusala piirata veelgi. Tulevikus üle 30euroseid ülekandeid koodide abil arvatavasti teha ei saa.

Paroolikaartide ajalukku kadumist poleks põhjust taga nutta, kui olemas on mugavad alternatiivid. Nende vähesuse üle ei saagi kurta – pangakontole saab ligi mobiil-ID, Smart-ID, PIN-kalkulaatori abil või ID-kaardiga. Kuid et need pole kasutajale kõige mugavamad, sellest annab tunnistust tõsiasi, et paroolikaarte kasutavad tänaseni ligi pooled pangaklientidest. Põhjuseid on erinevaid: mobiil-ID eest tuleb tasuda kuutasu, Smart-ID eeldab nutitelefoni, PIN-kalkulaator maksab ning ID-kaardi rakendust vaevalt nimetaks lollikindlaks isegi pädevad tehnoloogiakasutajad.